Käesoleva koolituse eesmärk on jagada kogemusi ja oskusi kuidas kasutada juba olemasolevat digimaterjali ning kuidas toota uut materjali vahenditega (fotoaparaat ja valgusallikas), mis juba enamus muuseumitel olemas on, uute väljundite loomiseks arvutusliku fotograafia meetodeid kasutades. Projekti fookuses olevateks meetoditeks on fotogramm-meetria ja RTI.
Fotogramm-meetria on olnud kasutusel juba enne digiajastut kaartide ja jooniste tegemisel geomeetriliselt korrigeeritud fotode ehk ortofotode põhjal. Ortofoto on nagu maakaart, mille mõõtkava teades, saame sellel vahemaid mõõta. See on ka fotogramm-meetria eesmärk, anda edasi geomeetriat võimalikult täpselt, et loodud mudelit saaks kasutada mõõtude võtmiseks. Eestis laialt kasutusel olev termin tagatisfoto, mis ei ole täpne termin iseloomustamaks arhiivikoopiat, küll aga rääkides fotogramm-meetriast, annab see sõnale rohkem ja õigema sisu. Fotod, mille põhjal on võimalik luua mõõtkavas 3D mudel, võimaldavad vaadelda ja mõõta eset igast asendist nin luua uue eseme näiteks 3D trükkimise või CNC-freesimise teel.
Pinnamuutuste pildistamine (e. RTI) on pildihõive meetod, mis kasutab pildistatava eseme pinnamuudatuste esiletoomiseks peegeldavat külgvalgust. Meetod on kasulik erinevate objektide, näiteks müntide, skulptuuride, kudumite või vanade kirjatahvlite detailseks uurimiseks ja esitlemiseks. RTI meetod on leidnud palju kasutust just arheoloogias ja kultuuripärandi vallas. Seda meetodit kasutavad egüptoloogid, assüroloogid, arheoloogid, numismaatikud ning fotoajaloolased varaste fotode – dagerrotüüpiate – uurimiseks ja dokumenteerimiseks. Samuti on neid meetodeid edukalt rakendatud suurprojektides projektides nagu: “Rode altar lähivaates. Niguliste peaaltari retaabli ajalugu, tehnilised uuringud ja konserveerimine” ja “Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas”.
Muuseumi kontekstis võimaldab see lihtne meetod dokumenteerida ja presenteerida erinevaid esemeid täiesti uuel moel tuues esile silmale nähtamatud detailid.
Mõlemad meetodid on hõlpsasti ja atraktiivselt võimalik teha kättesaadavaks muuseumi külastajatele üle veebilehitseja.
Koolituse sihtrühm on Eesti muuseumite töötajad, eelkõige inimesed kes tegelevad digiteerimisega ning kogudega – koguhoidjad ja fotograafid kellel on vajadus museaalide täpsemaks uurimiseks ja dokumenteerimiseks.
Koolitus kestab kaks päeva:
- Esimene päev tutvustab põhjalikult RTI ja fotogramm-meetria meetodi teoreetilist poolt ning kasutusvõimalusi muuseumikontekstis.
- Teise, praktikapäeva, veedame Niguliste muuseumis. Päev sisaldab tööd grupis mille tulemuseks on kahe eseme dokumenteerimine; ning iseseisvat tööd, mille käigus dokumenteeritakse üks objekt.
Koolituspäevadele lisaks on osalejatele ka kodutöö, mis sisaldab kahte ülesannet, üks põhineb RTI-l teine fotogramm-meetrial. Kodutööde arutlelu ja tagasisidestamisele on broneeritud eraldi päev.
Koolitus on osa temaatilist koolitustesarja “Kaamerapõhise digiteerimise meetodid” koostöös Archaeovision R&D ja MTÜga Eesti Fotopärand.